|
Kohtumine valijatega
Pajusi Küla Selts soovib ilusat jänese aastat .
Hiina uus aasta algab igal aastal erineval kuupäeval - jaanuari lõpus - veebruari alguses.
Hiina astroloogias on kaksteist loomamärki, millest igaüks mõjutab ja märgistab üht kuuaastat ja sellel aastal sündinud inimeste iseloomuomadusi.
Rott, härg, tiiger, jänes, draakon, madu, hobune, hammas, ahv, kukk, koer, siga
Hiina astroloogia põhineb 10-aastasel päikese-kuu tsüklil, mis on vana Hiina põllumajanduskalendri aluseks. Need tsüklid on jagatud viieks elemendiks:
maa, metall, vesi, puu, tuli.
Jänese aastal sündinud inimene:
oskab tõeliselt elust rõõmu tunda;
armastab rahulikku, suursugust ja muretut elu;
on esmaklassiline diplomaat;
elu eesmärk on hinges püsida ja teha seda nii mõnusasti kui vähegi võimalik;
kaitseb oma eraelu kiivalt;
Hiina astroloogias on kaksteist loomamärki, millest igaüks mõjutab ja märgistab üht kuuaastat ja sellel aastal sündinud inimeste iseloomuomadusi.
Rott, härg, tiiger, jänes, draakon, madu, hobune, hammas, ahv, kukk, koer, siga
Hiina astroloogia põhineb 10-aastasel päikese-kuu tsüklil, mis on vana Hiina põllumajanduskalendri aluseks. Need tsüklid on jagatud viieks elemendiks:
maa, metall, vesi, puu, tuli.
- 2023 looma aasta on jänese aasta ja kestab 21.01.2023 – 9.02.2024.
Jänese aastal sündinud inimene:
oskab tõeliselt elust rõõmu tunda;
armastab rahulikku, suursugust ja muretut elu;
on esmaklassiline diplomaat;
elu eesmärk on hinges püsida ja teha seda nii mõnusasti kui vähegi võimalik;
kaitseb oma eraelu kiivalt;
https://horoskoop24.ee/horoskoop-2023/
Pajusi külaseltsil on jaanipäevast oma lipp mis lehvib mastis teiste lippudega.
KUTSE!
NOORED JA VANAD, LÄHEDALT JA KAUGELT, JUBA TUTTAVAD JA VEEL MITTE TUTTAVAD! OLETE OOODATUD KÜTIMÄE KÜLASELTSI POOLT KORRALDATUD
KOKKUTULEKULE
AEG: LAUPÄEV, 30. APRILL 2022
KOHT: KÜTIMÄE (RUTIKVERE) KOOLIMAJA
KELLAAEG: KOGUNEMINE kell 11.00
PÄEVAKORD: 11.00 KOGUNEMINE
12.00 KOKKUTULEKU AVAMINE
13.00 LOENG PIIRKONNA AJALOO TEEMAL (von Pistohlkorsid)
14.00 MEDITSIINITEEMALINE VESTLUSRING (päevakohased teemad)
● PAKUME SUUPISTEID/TEED JA KOHVI
● VIHMA KORRAL KOOLIMAJA RUUMIDES
● ÜRITUS ON TASUTA
● TÄIENDAVA INFO KORRAL PALUN HELISTA LAHKELT NUMBRIL 51 65 501
KOHTUMISENI KÜTIMÄEL!
Kütimäe külaseltsi juhatus
HÄID PÜHI
Kuuendal jaanuaril 2022 toimus Pajusi külamajas juhatuse liikmete jõulupidu koos kaaslasega ,mis algas jõulupeo tervitus alkoholi vaba napsuga .Algul arutati mida teha 2022 aastal .Häid mõtteid tõi välja Mariliis Siirmäe, et võiks iga kolme kuu tagant kutsuda külamajja tuntud inimene kes räägib oma tööst ja tegemistest, samas tehti külaseltsi liikmetele teatrisse mineku külastuse aja kava . Avaldati tänu raamatu kirjutajale Toomas Teppole "20 aastat Pajusi Küla Seltsi tegemisi aja peeglis ". Seejärel alustati jõulupeoga kus maja perenaised olid katnud laua .
Pajusi Külaseltsi juhatuse liikmed soovivad rahulikke jõuluaega ja head uut aastat
Jõulukombed
Jõulud on ühed tähtsamad rahvakalendripühad ka tänapäeval! Nad tähistavad talvist üleminekut lühenevatelt päevadelt päikese uuele võidule. Jõulude vastandiks on jaanipäev, mis on täpselt pool aastat varem kui jõulud. Jõule ja aastavahetust tähistatakse peaaegu igal pool maailmas, siis süüakse rohkelt toitu, mängitakse, lauldakse ja lõbutsetakse. Jõulude ajal saadakse kinke, saadetakse tuttavatele kaarte ja mälestatakse esivanemaid surnuaias või kodus. Jõulude aeg vältas tavaliselt 21. detsembrist, toomapäevast kuni 6. jaanuari, kolmekuningapäevani. Jõuluaja sisse jääv kõige tähtsam aeg oli jõuluõhtu 24. detsembril ja jõulupühad, mis kestsid 25.-27. detsembrini.
Millised olid jõulukombed? Sellest, mida inimene jõuluajal tegi, arvati sõltuvat tema ja ta majapidamise hea käekäik järgmisel aastal. Jõuludeks koristati ja ehiti kogu majapidamine ning valmistati aasta rikkalikumad piduroad. Et pühade ajal ei tohtinud tööd teha, tuli kõigi ettevalmistustega varakult hakkama saada.21. detsembril tõusti varavalges, et teha valmis jõuluvorstid ja panna käima jõuluõlu. Oma õlu pidi olema igas peres ning seda pidi jätkuma jõulude lõpuni. Eluruumid koristati ja puhastati ülima hoolega, sest nüüd ei tohtinud põrandat pühkida enne, kui jõulud läbi – vastasel korral kardeti, et ka õnn saab majast välja pühitud. Jõuludeks toodi koju kõik välja laenatud asjad ning jõulude ajal ei laenatud midagi välja. Kõik tööriistad viidi ulualla. Kui maja korras, toodi sisse jõuluõled ja see tähistas jõulude algust. Õlgedel mängiti jõulumänge, puhati ja ka magati. Vanemad jõulumälestused on tulvil kirjeldusi sellest, kui tore oli lastel neis hullata. Õlgede lakkepildumisega ennustati viljasaaki - mida rohkem kõrsi jäi parte külge rippuma, seda parem pidi olema vilja-aasta. Jõukamates peredes toodi tuppa heinu. Õlest jõulukroonid ja muud laekaunistused olid tuntud rohkem Lääne-Eestis, kus nende valmistamiseks kasutati veel pilliroogu. Kroone ehiti munakoorte, lõnga ja riideribade, sulgede ja kõige kättesaadavaga. Jõuluajal ei tohtinud öösiti valgus toas kustuda. Pidi ka jälgima, et aknad oleksid tihedalt kinni kaetud, et valgus välja ei paistaks. Jõuluöödel, eriti vana-aastaõhtul soovitati öö läbi üleval olla – kui muidu ei jaksa, siis kasvõi vahetustega. Kui magama heideti, siis soovitavalt õlgedele põrandal ja täies riides.
Pidulaual pidi kindlasti olema õlu, sealiha (poolik sea pea), jõululeib ja jõuluvorstid. Jõuluvorstid tehti tavaliselt valged, s.o. vaid tangust ja sibulast. Valgevorst on meie rahvuslik jõuluroog, kuna kuskil mujal pole ta sedavõrd üldiselt levinud. Tavalised jõulutoidud olid veel pähklid, kapsad, keedetud oad, herned, naerid, kala ja või ka kollane kringel (magusapoolne palmiksai safraniga). Levinud joogiks oli jõhvikatest valmistatud mahl (morss).
Igaüks pidi saama nii palju süüa, kui tahtis. Jõuluööl tuli süüa 7, 9 või 12 korda, siis on inimesel uuel aastal jõudu, jaksu ja tervist, tema tööd õnnistatud ja tal pole leivapuudust. Söögikord ei tähendanud kere täisparkimist, piisas ka mõnest suutäiest. Üks neid tavasid, mida paiguti tänini järgitakse, on jõuluõhtul (või -öösel) loomadele leiva lauta viimine.
Jõulukombed
Jõulud on ühed tähtsamad rahvakalendripühad ka tänapäeval! Nad tähistavad talvist üleminekut lühenevatelt päevadelt päikese uuele võidule. Jõulude vastandiks on jaanipäev, mis on täpselt pool aastat varem kui jõulud. Jõule ja aastavahetust tähistatakse peaaegu igal pool maailmas, siis süüakse rohkelt toitu, mängitakse, lauldakse ja lõbutsetakse. Jõulude ajal saadakse kinke, saadetakse tuttavatele kaarte ja mälestatakse esivanemaid surnuaias või kodus. Jõulude aeg vältas tavaliselt 21. detsembrist, toomapäevast kuni 6. jaanuari, kolmekuningapäevani. Jõuluaja sisse jääv kõige tähtsam aeg oli jõuluõhtu 24. detsembril ja jõulupühad, mis kestsid 25.-27. detsembrini.
Millised olid jõulukombed? Sellest, mida inimene jõuluajal tegi, arvati sõltuvat tema ja ta majapidamise hea käekäik järgmisel aastal. Jõuludeks koristati ja ehiti kogu majapidamine ning valmistati aasta rikkalikumad piduroad. Et pühade ajal ei tohtinud tööd teha, tuli kõigi ettevalmistustega varakult hakkama saada.21. detsembril tõusti varavalges, et teha valmis jõuluvorstid ja panna käima jõuluõlu. Oma õlu pidi olema igas peres ning seda pidi jätkuma jõulude lõpuni. Eluruumid koristati ja puhastati ülima hoolega, sest nüüd ei tohtinud põrandat pühkida enne, kui jõulud läbi – vastasel korral kardeti, et ka õnn saab majast välja pühitud. Jõuludeks toodi koju kõik välja laenatud asjad ning jõulude ajal ei laenatud midagi välja. Kõik tööriistad viidi ulualla. Kui maja korras, toodi sisse jõuluõled ja see tähistas jõulude algust. Õlgedel mängiti jõulumänge, puhati ja ka magati. Vanemad jõulumälestused on tulvil kirjeldusi sellest, kui tore oli lastel neis hullata. Õlgede lakkepildumisega ennustati viljasaaki - mida rohkem kõrsi jäi parte külge rippuma, seda parem pidi olema vilja-aasta. Jõukamates peredes toodi tuppa heinu. Õlest jõulukroonid ja muud laekaunistused olid tuntud rohkem Lääne-Eestis, kus nende valmistamiseks kasutati veel pilliroogu. Kroone ehiti munakoorte, lõnga ja riideribade, sulgede ja kõige kättesaadavaga. Jõuluajal ei tohtinud öösiti valgus toas kustuda. Pidi ka jälgima, et aknad oleksid tihedalt kinni kaetud, et valgus välja ei paistaks. Jõuluöödel, eriti vana-aastaõhtul soovitati öö läbi üleval olla – kui muidu ei jaksa, siis kasvõi vahetustega. Kui magama heideti, siis soovitavalt õlgedele põrandal ja täies riides.
Pidulaual pidi kindlasti olema õlu, sealiha (poolik sea pea), jõululeib ja jõuluvorstid. Jõuluvorstid tehti tavaliselt valged, s.o. vaid tangust ja sibulast. Valgevorst on meie rahvuslik jõuluroog, kuna kuskil mujal pole ta sedavõrd üldiselt levinud. Tavalised jõulutoidud olid veel pähklid, kapsad, keedetud oad, herned, naerid, kala ja või ka kollane kringel (magusapoolne palmiksai safraniga). Levinud joogiks oli jõhvikatest valmistatud mahl (morss).
Igaüks pidi saama nii palju süüa, kui tahtis. Jõuluööl tuli süüa 7, 9 või 12 korda, siis on inimesel uuel aastal jõudu, jaksu ja tervist, tema tööd õnnistatud ja tal pole leivapuudust. Söögikord ei tähendanud kere täisparkimist, piisas ka mõnest suutäiest. Üks neid tavasid, mida paiguti tänini järgitakse, on jõuluõhtul (või -öösel) loomadele leiva lauta viimine.
Lipu kavandite konkursile esitamise tähtaeg 20 jaanuar 2022 a. Avaldused saata aadressile jyri.vester@gmail.com info telef.53733492
28 november 2021 a. toimus Pajusi külaseltsi üldkoosolek. Külaseltsi juhatuse valimised toimuvad iga kolme aasta järel, kus valitakse uus juhatus. Külaseltsi juhatuse valimisega tähistasime esimest adventi. Külamaja juures süütasime külaseltsi liikmetega advendi küünla. Peale valimisi oli meil lühike pidulik istumine, kus tänasime tublimaid külaseltsi liikmeid .Uude juhatusse saime juurde uue liikme Leo Tõnsoni. Uued inimesed on suur rõõm ootame uuelt liikmelt uusi ideid, mõtteid. Külaseltsi juhatuse uuel koosolekul valisime uue juhatuse esindaja Jüri Siirmäe. Eelmisele juhatuse esindajale avaldasime tänu tehtud tööde eest. Küla maja sai Toomas Teppo eestvedamisel uue müüri ja lipuvardad .Külaseltsi lipp on kujundamisel. Ootame küla rahva mõtteid ,ideid kavandeid. Külaseltsi juhatus on 7 liikmeline Jüri Siirmäe, Toomas Teppo, Aili Soolep, Leo Tõnson , Lembit Paal, Anu Elb, Jüri Vester
Alloleval pildil külaseltsi liikmete üldpilt
Alloleval pildil külaseltsi liikmete üldpilt
|
|
Maal elamise päev avatud väravad Pajusis 26.09.2020 a.
Üritused 2019 a.
05.03.2019 toimus vastlapäev Pajusi Külamajas.
05.04. 2019 võtame külamajas vastu Põlvamaa arenduskeskuse (ca 20 inimest)
10.04.2019 Jõgevamaa Kodukandi Ühenduse üldkoosolek Pajusi Külamajas
12.04.2019 Rakvere teatri külastus
18.04.2019 Ülestõusmispüha tähistamine külamajas
04.05.2019 „Teeme ära“ talgupäev
11.05.2019 Külaskäik Rutikvere meierei avamisüritusele
13.06.2019 Koristuspäev Pajusi pargis 11.00 – 15.00
15.06.2019 Osaleme Pajusi lõõtsapäeva ja masinapäeva läbiviimisel
??.06.2019 Osaleme Pajusi sepikoja avamisel (kuupäev lahtine)
13.07.2019 Pajusi mudajooks – osaleme abitöödes
??.07.2019 Vestlusring külamajas (kuupäev lahtine)
26-28.07.2019 Vabariiklik Maapäev Räpinas – seltsi poolt osaleb min 2 inimest
08.08.2019 Koristuspäev Pajusi pargis 11.00 – 15.00
10.08.2019 „Sume suveõhtu Pajusi pargis“
??.09.2019 Külaseltsi ekskursioon (kuupäev lahtine)
??.10.2019 Vestlusring külamajas (kuupäev lahtine)
??.11.2019 Vestlusring külamajas (kuupäev lahtine)
20.12.2019 Jõulupidu Pajusi külamajas
05.03.2019 toimus vastlapäev Pajusi Külamajas.
05.04. 2019 võtame külamajas vastu Põlvamaa arenduskeskuse (ca 20 inimest)
10.04.2019 Jõgevamaa Kodukandi Ühenduse üldkoosolek Pajusi Külamajas
12.04.2019 Rakvere teatri külastus
18.04.2019 Ülestõusmispüha tähistamine külamajas
04.05.2019 „Teeme ära“ talgupäev
11.05.2019 Külaskäik Rutikvere meierei avamisüritusele
13.06.2019 Koristuspäev Pajusi pargis 11.00 – 15.00
15.06.2019 Osaleme Pajusi lõõtsapäeva ja masinapäeva läbiviimisel
??.06.2019 Osaleme Pajusi sepikoja avamisel (kuupäev lahtine)
13.07.2019 Pajusi mudajooks – osaleme abitöödes
??.07.2019 Vestlusring külamajas (kuupäev lahtine)
26-28.07.2019 Vabariiklik Maapäev Räpinas – seltsi poolt osaleb min 2 inimest
08.08.2019 Koristuspäev Pajusi pargis 11.00 – 15.00
10.08.2019 „Sume suveõhtu Pajusi pargis“
??.09.2019 Külaseltsi ekskursioon (kuupäev lahtine)
??.10.2019 Vestlusring külamajas (kuupäev lahtine)
??.11.2019 Vestlusring külamajas (kuupäev lahtine)
20.12.2019 Jõulupidu Pajusi külamajas
2019 a. Teeme ära Pajusis .
Pajusi külaseltsi üldkoosolek toimus Pajusi külamajas 25.11.2018 a.Üldkoosolekul valiti uus seitsme liikmeline juhatus. Külaseltsi liikmed olid enamus kohal .Koosolek algas sõnavõttudega kus tänati eelmist juhatust tehtud tööde eest.Koosoleku juhataks valiti Jüri Siirmäe protokollijaks Toomas Teppo .
14.07.2018 kÜLAPÄEV
04.08.2018 AVATUD KÜLAVÄRAVAD
Üritust toetas KOP.
2018. tEEME ÄRA
Teeme ära üritus oli sellel aastal erakordselt suure osavõtuga nii vanema kui ka noorema generatsiooni esindajatega.
Teeme ära raames tehti korda nii Pajusi park kui ka Pajusi külamaja ümbrus. Kogu koristustöö oli eeltööks suvel toimuva Pajusi külapäeva läbiviimiseks.
Päeva lõpuks istuti külamajas ühtses söögilauas ning meenutati varasemaid tegemisi teleekraani vahendusel. Teeme ära Pildid leiate piltide alakategooriast. Üritust võis lugeda vägagi edukaks.
Pajusi Küla Selts tänab kõiki, kes tulid koristustöödele appi.
Teeme ära raames tehti korda nii Pajusi park kui ka Pajusi külamaja ümbrus. Kogu koristustöö oli eeltööks suvel toimuva Pajusi külapäeva läbiviimiseks.
Päeva lõpuks istuti külamajas ühtses söögilauas ning meenutati varasemaid tegemisi teleekraani vahendusel. Teeme ära Pildid leiate piltide alakategooriast. Üritust võis lugeda vägagi edukaks.
Pajusi Küla Selts tänab kõiki, kes tulid koristustöödele appi.
05.05.2018 TEEME ÄRA
Laupäeval, 05. mai 2018. toimub traditsiooniline "Teeme ära" talgupäev Pajusi külamaja ümbruses ning Pajusi pargis.
Üritus toimub ajavahemikud 10-15:00. Oodatud on kõik kohalikud kui ka kaugemalt tulevad inimesed.
Üritus toimub ajavahemikud 10-15:00. Oodatud on kõik kohalikud kui ka kaugemalt tulevad inimesed.
VINGUGAASIANDURID PAJUSI MAJAPIDAMISTESSE
2017. aastal toimus maakondlik kogukondliku turvalisuse taotlusvoor. Meie eesmärgiks oli osta kogukonna majapidamistele vingugaasiandurid. Saime ka rahastuse Kodanikuühiskonna Sihtkapitalilt, mille abil saime vingugaasiandurid soetatud ning aasta lõpuks olid kõikides majapidamistes andurid olemas.
Suure tänud Kodanikuühiskonna Sihtkapitalile toetuse eest.
Suure tänud Kodanikuühiskonna Sihtkapitalile toetuse eest.
JÕULUSOOVID
26.08.2017 jALGVÄRAVA AVAMINE
10.06.2017 vANATEHNIKA PÄEV
26.05.2017 KONTSERT
12.05.2018 sALONGIÕHTU
12.mail kell 18.00 toimub Pajusi Külamajas SALONGIÕHTU.
Reisimuljeid jagavad Olvi ja Jüri Lugus Valgevenest ja Türgist!
Olete kõik oodatud!
Reisimuljeid jagavad Olvi ja Jüri Lugus Valgevenest ja Türgist!
Olete kõik oodatud!
TERVISERAJA AVAMINE
Pajusi Küla Seltsi aktiivsed liikmed osalesid Pisisaare Spordikeskuse Terviseraja avamisel. Üheskoos läbiti kepikõndimise koolitus ning tehti esimesed tiirud uuel rajal. Pildid leitavad galeriist
28.04.2017 pAJUSI KÜLA TALGUD
28.02.2017 VASTLAPÄEV
15.12.2016 KELL 12:00 JÕULUPIDU
Esinevad Adavere kooli õpilased ning külla tuleb ka jõuluvana. Osalustasu 5 eurot. Info ja registreerimine telefonil 5100799. |
|
30.10.2016 KELL 12:00 VESTLUSRING
• Õpime tegema võileivatorte
• Juhendaja Taimi Saarmann
Osalustasu 3 eurot.
Olete oodatud!
Mõisapäev 2016
20.05.2016 rAHVAMUUSIKA KONTSERT
Tegemist siis üle Eestimaa tuntud mulgi Rahvamuusikuga, lisaks torupillile kuuleb ka lõõtsalugusid Teppo lõõtsaga, sekka mõnusat mulgi murdes mulgi huumorit.
07.05.2016 PAJUSI KÜLA TALGUD
01.04.2016 mÜSTILINE ÕHTU
- 29.märtsil kell 13.00
-
- Pajusi Külamajas õpituba,
-
- valmistame väikseid lihapirukaid ja täidetud mune.
-
- Juhendaja Taimi Saarmann
- Osalustasu 2euri
Valgetähe IV klass. Lembit Paal – põllumajandusettevõtja, piimatootmise ja lihaveisekasvatusega tegeleva Pajusi ABF AS juhataja, kes tahab veendunult tõestada endale ja kogu maailmale, et maal elavad normaalsed inimesed.
Foto: Andres Putting/Vabariigi Presidendi Kantselei
Foto: Andres Putting/Vabariigi Presidendi Kantselei
23.02.2016 toimus Pajusi rahvamajas Eesti Vabariigi 98. aastapäeva kontsert , kus tunnustati tublisid inimesi ja esines Helin-Mari Arder Trio. Pajusi valla aukodanikuks sai Vambola Plink, Pajusi valla teenetemärk anti Urmas Soolepale ja Agnes Räägule. Tänukirja pälvisid Jüri Siirmäe, Enno Ottis ja Merle Nisu.
|
|
11.märts kell 18.00 Pajusi Külamajas
TERVISEPÄEV
„KUIDAS MÕELDA ENNAST TERVEKS?“
Nõuandeid jagab Helve Tamm.
Üritus kõigile tasuta!
TERVISEPÄEV
„KUIDAS MÕELDA ENNAST TERVEKS?“
Nõuandeid jagab Helve Tamm.
Üritus kõigile tasuta!
9.veebruaril kell 12.00 tähistame Pajusi Külamajas
VASTLAPÄEVA
Rahvakommetest räägib Rutt Tänav, vastavalt ilmastikule mängud, soe supp ja vastlakukkel.
Jõulupidu 2015
Pajusi külamajas 15 detsember 2015 kell 13.00 JÕULUPIDU
Esinevad adavere lapsed külla tuleb jõuluvana kes tahab pakki jõulvanalt võta pakk kaasa , paki väärtus 3 EUR.
Osavõtust teatada 11 detsember 2015 telef. 5100799
22. novembril toimus Pajusi Küla Seltsi üldkoosolek, kus valiti uus juhatus kooseisus:
Lembit Paal, Jüri Siirmäe, Heino Sutting, Aili Soolepp, Merlin Vint, Toomas Teppo, Anu Elb.
Täname Teid , Mait Soolepp ja Jüri Vester , oma panuse eest ning loodame meeldivale koostööle ka edaspidi.
Pajusi Küla Seltsi juhatus valis 23.11.2015 kell 18.34 ühehäälselt uueks seltsi esimeheks Anu Elbi.
Palju edu ja julgeid mõtteid Anule.
Tuhat tänu Jüri Siirmäele tehtud töö eest!
Pajusi Küla Seltsi juhatus
Lembit Paal, Jüri Siirmäe, Heino Sutting, Aili Soolepp, Merlin Vint, Toomas Teppo, Anu Elb.
Täname Teid , Mait Soolepp ja Jüri Vester , oma panuse eest ning loodame meeldivale koostööle ka edaspidi.
Pajusi Küla Seltsi juhatus valis 23.11.2015 kell 18.34 ühehäälselt uueks seltsi esimeheks Anu Elbi.
Palju edu ja julgeid mõtteid Anule.
Tuhat tänu Jüri Siirmäele tehtud töö eest!
Pajusi Küla Seltsi juhatus
8. nOVEMBER PAJUSI kÜLAMAJA sÜGISTÖÖDE pÄEV
18.07.2015 MÕISAPÄEV
Mõispäev algas mõisa laadaga. Laadal kauplejaid oli seekord rohkem kui tavaliselt, pakuti käsitöötooteid, kübaraid, särke, seelikuid ja kleite. Huvilistel oli võimalus soetada Pajusi Küla kroonikat. Laadal pakkusid toitlustust mitmed erinevad firmad.Mõisapäeva avas vallavanem Reet Alev oma avakõnega. Mõispäeva peakorraldaja Küla Seltsi juhatuse esimees Jüri Siirmäe soovis pidulistele head peotuju. Mõispäeva lõpuks valiti uus mõisaproua-ja härra ning pereliikmed.
02.05. 2015 TEEME ÄRA TALGUD
22.05. 2015 kÜLA SELTSI 15. AASTAPÄEVA PIDUSTUSED
|
22. mail kell 18:00 toimub Küla Seltsi liikmetele Pajusi külamajas Küla Seltsi 15. aastapäeva tähistamise pidustusüritus. Üritusele sissepääs: kutsetega.
|
|
6.02. 2015 REISIMULJED INDONEESIAST
|
6. veebruaril kell 18:00 toimub Pajusi Külamajas järjekordne kohvik-klubi õhtu, mille käigus tuleb Indoneesia Bali saare reisimuljetest rääkima ning pilte näitama Ingrid Ulst. Tule kuulama ja veetma mõnusat õhtupoolikut!
|
|
JÕULUSOOVID
|
|
|
Aastapäeva peo avas küla seltsi juhatuse esimees Jüri Siirmäe, kes tänas kõiki liikmeid koostöö eest ning andis üle Pajusi Küla Seltsi logoga meened asutajatele. Õhtu lõppes piduliku õhtusöögiga. Pildid ürituselt:
|
|
19.07. 2014. PAJUSI MÕISAPÄEV
15.04. 2014 REISIMULJED AAFRIKAST
15. aprillil kell 19:00 kuulame ja vaatame Pajusi külamajas slaididelt Ingrid Ulsti reisimuljeid Aafrikast.
Avatud ka kohvik
Avatud ka kohvik
TULEVASED ÜRITUSED
09.03.2014.a. kell 14.00-16.00 Tortide tegemise ja kaunistamise kursus. Osavõtutasu 3 euri. Juhendaja Evi Rohtla
13.03.2014.a. kell 15.00 Vestlusring. Külla tuleb Pala kultuurimaja naiskodukaitse ansambel "Vallatud kurvid".
Vastlapäeva üritus jääb sellel aastal lumepuudusel ära.
13.03.2014.a. kell 15.00 Vestlusring. Külla tuleb Pala kultuurimaja naiskodukaitse ansambel "Vallatud kurvid".
Vastlapäeva üritus jääb sellel aastal lumepuudusel ära.
JÕULUKOMBED
- Jõulud tähistavad talvist üleminekut lühenevatelt päevadelt päikese uuele võidule. Jõulude vastandiks on kalendri suvepoolel jaanipäev. Kristlik kirik pühitseb jõuludega jumala ainusündinud poja, Jeesuse Kristuse tulekut.
- 21. detsembrist 6. jaanuarini kestavad talvepühad. Jõuluaja tähtpäevad on toomapäev (21. detsember), jõululaupäev (24. detsember), jõulupühad (25. - 27. detsember), tabanipäev (26. detsember), vana-aasta (31. detsember), uusaasta (1. jaanuar) ja kolmekuningapäev (6. jaanuar).
- Jõulud ja aastavahetus on kõikjal maailmas püha, mida tähistatakse vanadest tavadest lähtudes eriliste ja rohkete toitudega, mängude, laulude ja lõbutsemisega.
- Jõulude, nagu ka aastavahetuse juurde kuuluvad kingitused, lahkunud esivanemate mälestamine kalmudel küünalde süütamisega või nende meenutamine, sugulaste ja sõprade õnnitlemine kaartidega, jõulupuu, jõulukirik ja jõululaulud, paljudes riikides vabad päevad või koguni pikem jõulupuhkus. Viimase saja aastaga on jõuludest kujunenud suured kaubanduslikud pühad, mis algavad varakult detsembri algul või juba novembri lõpul, st advendiajal ja isegi selle eel.
- Eestis toodi 19. sajandi lõpuni jõuluks talutarre ja samuti äärelinna tubadesse õled. Jõukamates peredes toodi tuppa heinu. Mõnel pool on ühtesid toodud jõuludeks ja teisi uueks aastaks. Põhjendatud on teguviisi eeskätt sellega, et Kristus sündis tallis ja ta esimene ase oli sõimes. Kalendritavade uurijad on kaldunud arvama, et üheks põhjuseks karmi talvega Põhjamaades oli põranda soojendamine ja samaaegu ehtimine ning ka viljakuse tagamine.
- Jõuludeks koristati ja ehiti kogu majapidamine ning valmistati aasta rikkalikumad piduroad. Et pühade ajal ei tohtinud tööd teha, tuli kõigi ettevalmistustega varakult hakkama saada. Tehti jõulukroonid ja -krässid, samuti lambarasvast ja mesilasvahast kolmeharulised küünlad.
- Ants Viirese andmetel on kodudesse jõulukuused ilmselt levinud 18. sajandil, seda luterlike sakslaste eeskujul ja trükitud jõulujuttudest mõjutatuna. 19. sajandi alguses oli komme linnades tuntud, ehkki mitte kõigis peredes puud laste rõõmuks üles ei seatud. Samal ajal alustasid jõulupuudega oma kodudes mõisnikud ja kirikuõpetajad ja need tavad hakkasid kanduma taludesse. 1863. aastal on J. W. Jannsen näinud Tartu maju säramas kuusepuudest ja küünaldest. Väljakukuuskedest vanim on teada aastast 1441: puu püstitati Tallinna keskväljakule.
- Taluperedes ehiti kuuski 19. sajandil küünaldega; ka poekommide, piparkookide ja õuntega. Üldiselt oli 19. sajandi jõulupuudel juba õrnu klaaskuule ja muid jõulumune. Koolis valmistati ka ise ehteid, peamiselt keesid, lumehelbeid ja inglikesi.
- Jõuluvana kuju ja isik on sajandite jooksul mitmel korral muutunud. Algseks kingitoojaks, kellest jõuluvana kuju välja arenes, on peetud piiskop Püha Nikolaust. Arvatavasti hakkas jõuluvana Eestimaal kinke tooma 19. sajandi esimesel poolel. Varasematest jõulupidudest on teada, et kingitusi said üksnes teenijad ja lapsed.
- Jõulukaarte hakati valmistama Inglismaal 1843. aastal Henry Cole’i idee järgi. Esimesed kaardid olid kaunilt koloreeritud ühevärvitrükised, kuid väga kallid ja neid müüdi mitu aastat. Eestis hakati jõulukaarte saatma 1870. aastatel, arvatavasti pärast seda, kui 1872. aasta postimäärustik lubas hakata saatma lahtisi kaarte.
- Jõululaupäeval saunaskäimine oli sama oluline kui jõulukirik. Saunas käidi veel 1970. aastatel ja saunaomanikel on see tänini kindel jõulukomme. Lääne-Eestis ja saartel käis sauna juures jõuluhani, kes kippus lapsi näpistama (ikka laiskuse ja pahategude eest, seegi tava elas veel 1980. aastatel).
- 19. sajandil ja 20. alguses said lapsed jõuludeks uued rõivad ja jalatsid. See oli jõulukinkidest sõltumatu lepe.
- Jõululaupäevaks lõpetati talutööd. Jõululaupäeva hommikul tõusti väga vara, et viimaste töödega õigeks ajaks toime tulla. Siis pidi valmis saama kogu jõuluaja toit, mida hiljem jaokaupa soojendati. Eesti jõulutoitudeks on ikka olnud verivorstid, sült, sealiha, kartulid ja hapukapsad. Tehti ka õlut. Küpsetati leiba, mida kutsuti jõuluorikaks või –pulliks. See leib seisis kogu jõuluaja puutumatult laual. Kui pühad läbi, jagati leib osadeks ja söödeti karjale.
- Jõuluõhtul tuli süüa 9 kuni 12 korda või panna lauale vastav arv roogasid. Rikkalikult kaetud laud oli varsemal ajal pika paastuaja lõppemise märgiks, kuid ühtlasi tagatis, et uuel aastal on külluslikult toitu. Jõuluks tapeti vanasti siga ja seetõttu olid olulised erinevad sealihast, -verest jm valmistatud road. Jõulujoogiks valmistati õlut ehk jõulukahi. Veel oli eristaatuses jõululeib.
- Hingede pärast hoiti uue aastani vaikust, toit laual, voodid tühjad ja tuba öösel valge. Pidi jälgima, et toidunõudel poleks kaasi peal. Kusagil olla hingedele eraldi laud kaetud või teisal jälle toit kirve peale pandud. Usuti, et pärast pererahvast lähevad hinged sauna vihtlema.
- Jõululaupäeval ja esimesel jõulupühal külas ei käidud. Alles pärast seda algasid külaskäigud ja jõulumängud. Kolmandal pühal saadeti jõulud minema. Hobused rakendati saanide ette ja kihutati aisakellade helinal ringi. Tantsiti, mängiti ja mürati põhus.
- Maagilisi tavasid jõulude ajal:
- Jõuludeks toodi koju kõik välja laenatud asjad ning jõulude ajal ei laenatud midagi välja. Kõik tööriistad viidi ulualla. Inimeste ja majapidamise kaitsmiseks ning selleks, et oleks õnne, tehti mitmesuguseid ohutisi. Tubadesse kaabiti pisut hõbevalget või raputati soola või siis tehti kadakasuitsu. Ohutised olid samuti kõikvõimalikud jõuluks valmistatud krässid, tähed ja ristid. Arvati, et need koguvad pühade ajal endasse kõik soovimatu, seepärast tuli nad pärast pühi põletada.
- Jõuluõhtul enne pimedat tehti välisustele, väravatele ja sõidukitele valge kriidi või söega ristid. Isegi kaevule, põllunurkadele ja nõudele tehti riste. Ristid olid eri paigus erinevad. Aitas seegi, kui hooned n-ö piirati – tehti nende ümber kõndides ring.
- Saaremaal suitsutati jõuluõlgedega põldusid. Jõuluööks toodi viljavakk tuppa laua alla ja viidi linnuvihk aiateibasse või katusele, puistati viljateri käsikivile. Hommikul viidi tuppatoodud vakast vilja hobustele ja puistati õlgi lauda-, aida-, kaevuteele.
- Jõuluööl või esimesel jõulupühal visati soola kaevu ja esimesena pidi kaevule minema meesterahvas. Üldse oli soovitav öösel kaevu juurde mitte minna, sest usuti, et kaevul käivad sel ajal surnud. Lõuna-Eestis pesti esimese püha hommikul silmi veega, millesse oli pandud elavaid süsi või kaabitud hõbedat.
- Aknad tuli kinni katta, et kurjad jõud, surnud ja haldjad aknast sisse ei vaataks. Eeskätt on kardetud kuradit, vanapaganat, vaimusid, kuid ka surnuid ja kodukäijaid ehk külmkingasid ja teisi olendeid.
Jõulude riiklik tähistamine pole kusagil eriti vana, sest nt USAs hakkas esimesena ametlikult jõule pidama Alabama osariik alates aastast 1836.
KAUNEID JÕULE KÕIGILE!
2013. AASTA PILTIDE VAATAMINE
15. november toimus Pajusi külamajas 2014. aasta kalendri piltide valimine, kus võtsid sõna Aili Soolep ja Jüri Siirmäe. Õhtu lõppes piduliku õhtusöögiga, mille olid ettevalmistanud peo perenaine Aili koos Mariga.
15. november toimus Pajusi külamajas 2014. aasta kalendri piltide valimine, kus võtsid sõna Aili Soolep ja Jüri Siirmäe. Õhtu lõppes piduliku õhtusöögiga, mille olid ettevalmistanud peo perenaine Aili koos Mariga.
AASTALÕPU ÜRITUSED
- Novembris toimub kindlasti vestlusring või kohvik-klubi õhtu.
- Detsembris väike jõuluistumine ning vana-aasta ärasaatmine aasta viimasel päeval.
PAJUSI MÕISA PÄEV JA LAAT
20. juulil leiab aset järjekordne Pajusi mõisa päev ja laat. Üritus on kõigile tasuta.
Teeme ära 2013
Teeme ära raames tegime korda 3. mail Pajusis oleva kabeli mäe.Üritusest võttis osa palju rahvast, appi oli tulnud rahvast ka naaberkülast. Väga palju tööd aitas teha kohalik ettevõtja Pajusi ABF koos omanik Lembit Paali perega.
Töid organiseeris külaseltsi juhataja Jüri Siirmäe koos Aili Soolepiga.
Päeva lõpuks pakuti talgulistele suppi ja moosipirukaid, mille valmistas Pajusi Lihatööstus .
4. mail toimus järjekordne Pajusi mõisapargi korrastamine.
Töid organiseeris külaseltsi juhataja Jüri Siirmäe koos Aili Soolepiga.
Päeva lõpuks pakuti talgulistele suppi ja moosipirukaid, mille valmistas Pajusi Lihatööstus .
4. mail toimus järjekordne Pajusi mõisapargi korrastamine.
KÖÖGIVILJASEEMNETE TUTVUSTUS JA MÜÜK
12.märtsil kell 13.00 toimub Pajusi külamajas Eestis aretatud köögiviljaseemnete tutvustamine ja müük.
Esitluse teeb INGRID BENDER Sakust.
Tule kuulama ja ostma!
Esitluse teeb INGRID BENDER Sakust.
Tule kuulama ja ostma!
PAJUSI KÜLASELTSI JUHATUSE VALIMISE KOKKUVÕTE
Pajusi külaseltsi juhatuse üldkoosolekul võttis sõna Pajusi valla vallavanem Reet Alev kes rääkis omavalitsuse abist külaseltsile, tutvustas valla arengu kava.koosolekul võtsid sõna külaseltsi esimees Jüri Siirmäe, kes tegi kokku võtte tehtust. Aili Soolepp tõi külarahvale välja tulud ja kulud ning selgitas mis on veel plaanis.
Uue juhatuse kandidaatiteks esitati 9 kandidaati.
Valiti hääletuse tulemusena uus juhatus kuhu kuuluvad Toomas Teppo, Jüri Siirmäe, Aili Soolepp, Heino Sutting, Jüri Vester, Lembit Paal, Mait Soolepp.
Uue juhatuse kandidaatiteks esitati 9 kandidaati.
Valiti hääletuse tulemusena uus juhatus kuhu kuuluvad Toomas Teppo, Jüri Siirmäe, Aili Soolepp, Heino Sutting, Jüri Vester, Lembit Paal, Mait Soolepp.
JÕGEVAMAA KODANIKUÜHENDUSE KONVERENTS
29. novemberil 2012. a. algusega kell 9:30 toimub Lustivere kultuurimajas Jõgevamaa kodanikuühenduste konverents
Päevaplaan:
„Kogukonnad - maaelu püsimajäämise võti?“
09.30 – 10.00 Osalejate registreerimine, hommikune tervituskohv
10.00 – 10.20 Sissejuhatus konverentsile, tervitused osalejatele
10.20 – 11.00 „Kogukondlik arengumudel kui üks maaelu arenguvõimalus“ Rivo Noorkõiv, OÜ Geomedia
11.00 – 11.30 „Kuidas kohapeal kasvatatud toiduained jõuavad kohalikule toidulauale?“ Anu Johani, Viljandi Toiduvõrgustik OTT
11.30 – 11.50 Kohvipaus
11.50 – 12.20 „ Kas tänapäeva külakogukond on valmis kogukondlikuks mõtte- ja eluviisiks?“ Hendrik Noor, Sänna Kultuurimõis
12.20 – 12.50 „Kas kodanikeühendused suudavad ja peavad üle võtma kohapeal vajalike teenuste osutamise?“ Ave Tamra, Pikakannu Pärimuskultuuri Keskus ja Pikakannu erakool
12.50 – 13.30 Lõuna
13.30 – 14.00 „Kogukondlik mõtteviis ja tegutsemine Juula külas“ Eneli Kaasik, MTÜ Juula Küla Heaks“
14.00 – 14.30 „Kogemusi ja mõtteid kodanikuühendustele delegeeritud teenustest“ Jüri Morozov, Saare vallavanem
14.30 – 15.15 Arutelu töörühmades „Millised on Jõgevamaa kodanikuühenduste võimalused kogukonnale vajalikke teenuseid osutada?
15.15 – 15.45 Kokkuvõte töörühmadest
15.45 – 16.15 Muusikaline vahepala
16.15 – 17.00 Jõgevamaa 2012.aasta parimate kodanikuühenduste tunnustamine
17.00 - Konverentsi lõpetamine, õhtusöök
Konverentsi moderaator on Raivo Suni
Registreerimine kuni 26.novembrini Jõgevamaa Arendus-ja Ettevõtluskeskuses tel 776 8063,
520 8423, e-postil: kersti@jaek.ee või www.jaek.ee. Konverents on tasuta.
Mustveest ja Jõgevalt viib-toob konverentsile tasuta buss. Palume registreerimisel märkida peatus, kust soovite bussi peale tulla.
Konverentsi korraldavad: Jõgevamaa Arendus-ja Ettevõtluskeskus, Jõgevamaa Kodukandi Ühendus, Jõgevamaa Koostöökoda ja Jõgevamaa Spordiliit Kalju
Konverentsi läbiviimist toetavad: Jõgeva Maavalitsus, Jõgevamaa Omavalitsuste Liit
Päevaplaan:
„Kogukonnad - maaelu püsimajäämise võti?“
09.30 – 10.00 Osalejate registreerimine, hommikune tervituskohv
10.00 – 10.20 Sissejuhatus konverentsile, tervitused osalejatele
10.20 – 11.00 „Kogukondlik arengumudel kui üks maaelu arenguvõimalus“ Rivo Noorkõiv, OÜ Geomedia
11.00 – 11.30 „Kuidas kohapeal kasvatatud toiduained jõuavad kohalikule toidulauale?“ Anu Johani, Viljandi Toiduvõrgustik OTT
11.30 – 11.50 Kohvipaus
11.50 – 12.20 „ Kas tänapäeva külakogukond on valmis kogukondlikuks mõtte- ja eluviisiks?“ Hendrik Noor, Sänna Kultuurimõis
12.20 – 12.50 „Kas kodanikeühendused suudavad ja peavad üle võtma kohapeal vajalike teenuste osutamise?“ Ave Tamra, Pikakannu Pärimuskultuuri Keskus ja Pikakannu erakool
12.50 – 13.30 Lõuna
13.30 – 14.00 „Kogukondlik mõtteviis ja tegutsemine Juula külas“ Eneli Kaasik, MTÜ Juula Küla Heaks“
14.00 – 14.30 „Kogemusi ja mõtteid kodanikuühendustele delegeeritud teenustest“ Jüri Morozov, Saare vallavanem
14.30 – 15.15 Arutelu töörühmades „Millised on Jõgevamaa kodanikuühenduste võimalused kogukonnale vajalikke teenuseid osutada?
15.15 – 15.45 Kokkuvõte töörühmadest
15.45 – 16.15 Muusikaline vahepala
16.15 – 17.00 Jõgevamaa 2012.aasta parimate kodanikuühenduste tunnustamine
17.00 - Konverentsi lõpetamine, õhtusöök
Konverentsi moderaator on Raivo Suni
Registreerimine kuni 26.novembrini Jõgevamaa Arendus-ja Ettevõtluskeskuses tel 776 8063,
520 8423, e-postil: kersti@jaek.ee või www.jaek.ee. Konverents on tasuta.
Mustveest ja Jõgevalt viib-toob konverentsile tasuta buss. Palume registreerimisel märkida peatus, kust soovite bussi peale tulla.
Konverentsi korraldavad: Jõgevamaa Arendus-ja Ettevõtluskeskus, Jõgevamaa Kodukandi Ühendus, Jõgevamaa Koostöökoda ja Jõgevamaa Spordiliit Kalju
Konverentsi läbiviimist toetavad: Jõgeva Maavalitsus, Jõgevamaa Omavalitsuste Liit
REHEPEKSUPÄEVA KOKKUVÕTE
Pajusi ABF ja Pajusi Küla Selts korraldasid Loopre-Lepiku talus rehepeksupäeva. Päev algas LEADER´i abiga rajatud ratsamaneeži avamisega, kus huvilistel oli kohe ka võimalus ratsutamist proovida.
Hiljem näitasid kohalikud entusiastid Valdeko Kippus ja Evald Põldma koos abilistega, kuidas vanal ajal leivavili kotti saadi.
Kohal olid lapsed ümbruskonna koolidest, ning huvilisi lähedalt ja kaugemalt. Kõigile soovijatele pakkusid külaseltsi naisliikmed kehakinnituseks mulgiputru ning pirukaid.
Hiljem näitasid kohalikud entusiastid Valdeko Kippus ja Evald Põldma koos abilistega, kuidas vanal ajal leivavili kotti saadi.
Kohal olid lapsed ümbruskonna koolidest, ning huvilisi lähedalt ja kaugemalt. Kõigile soovijatele pakkusid külaseltsi naisliikmed kehakinnituseks mulgiputru ning pirukaid.
2012. a. PAJUSI MÕISAPÄEVA KOKKUVÕTE
Selle-aastane Pajusi Mõisapäev algas Pajusi Küla Seltsi vastvalminud külamaja avamisega.
Külalisi oli mõisapargis mullusest rohkem ning rahvas ei lasknud hooti sajaval vihmal peomeeleolu rikkuda.
Lisaks paljudele teistele esinejatele andis kontserdi ka Gerli Padar. Tantsuks laulis Boris Lehtlaan. Traditsiooniliselt anti välja igaaastased mõisahärra, mõisaproua, mõisapreili ja noorhärra tiitlid.
Külalisi oli mõisapargis mullusest rohkem ning rahvas ei lasknud hooti sajaval vihmal peomeeleolu rikkuda.
Lisaks paljudele teistele esinejatele andis kontserdi ka Gerli Padar. Tantsuks laulis Boris Lehtlaan. Traditsiooniliselt anti välja igaaastased mõisahärra, mõisaproua, mõisapreili ja noorhärra tiitlid.
Pajusi mõisahärra, proua, preili ja noorhärra 2012. a.
TEEME ÄRA KÜLATALGUTE KOKKUVÕTE
5. mail 2012 toimus Pajusi külaseltsi juhatuse liikmete eestvedamisel Teeme ära külatalgud .
Esimene päev:
Kohale oli tulnud 14 talgulist.
Küla talgutega alustati päev varem, kuna külamaja ümbrus vajas põhjalikku korrastamist.
Esimesel päeval võtsid osa Pajusi Lihatööstuse töötajad ja Pajusi külaseltsi juhatuse liikmed, kelle abiga tehti majaümbruse haljastusplatside esimene etapp, tööde käigus alustati kivikorjamisega, kaevati lahti mõisaegne kivimüür ,millega sai hästi hakkama Aare Laagus. Lõpetades istutati haljastusalale Lembit Paali ja Toomas Teppo poolt kuusepuu.Teeme ära talgutele olid tulnud ka palju inimesi mujalt küladest.
Teine päev:
Teisel päeval oli kohale tulnud 25 talgulist, kellest vanimad olid Veski Valdur, Korindt Leili ja Kalju Kosman. Teisel päeval sai haljastuspind selliseks, et saab muruseemne sisse külvata.
Tööde korralduse eestvedajaks oli talgujuht Jüri Siirmäe.
Päeva lõpuks pakuti Pajusi Lihatööstuse koka Pille Prueli valmistatud seljankat ja pirukaid, mis maitses talgulistele nii hästi et pott sai väga kiirelt tühjaks.
Esimene päev:
Kohale oli tulnud 14 talgulist.
Küla talgutega alustati päev varem, kuna külamaja ümbrus vajas põhjalikku korrastamist.
Esimesel päeval võtsid osa Pajusi Lihatööstuse töötajad ja Pajusi külaseltsi juhatuse liikmed, kelle abiga tehti majaümbruse haljastusplatside esimene etapp, tööde käigus alustati kivikorjamisega, kaevati lahti mõisaegne kivimüür ,millega sai hästi hakkama Aare Laagus. Lõpetades istutati haljastusalale Lembit Paali ja Toomas Teppo poolt kuusepuu.Teeme ära talgutele olid tulnud ka palju inimesi mujalt küladest.
Teine päev:
Teisel päeval oli kohale tulnud 25 talgulist, kellest vanimad olid Veski Valdur, Korindt Leili ja Kalju Kosman. Teisel päeval sai haljastuspind selliseks, et saab muruseemne sisse külvata.
Tööde korralduse eestvedajaks oli talgujuht Jüri Siirmäe.
Päeva lõpuks pakuti Pajusi Lihatööstuse koka Pille Prueli valmistatud seljankat ja pirukaid, mis maitses talgulistele nii hästi et pott sai väga kiirelt tühjaks.
Pajusi külaseltsi liikmete ühispilt 2012 a külatalgutel.
TERVISEPÄEV JA TEEME ÄRA TALGUD
22. aprillil algusega kell 14: 00 toimub Pajusi Külamajas Tervisepäev "Sinu sammud loevad"
Tegevused:
Kepikõnd(külamaja juurest jõeni ja tagasi,keppe saab kohapeal)
Palli viskamine (ujumiskoha juures)
Perearst Külli Paal vestleb tervisest
Lõpetame ühises teelauas külamajas
Tule koos sõbraga, perega, üksi või kollektiiviga ning naudi kevadist liikumist!
TULE JA LIIGU OMA SÜDAME HEAKS
Osalemine kõigile tasuta. Igaüks saab endale ka liikumispäeviku.
5. mail algusega kell 9:00 toimub Pajusis üle-Eestiline talgupäev mille raames toimub Pajusi Külamaja ümbruse korrastamine
Talgutööd: pinnase ettevalmistamine muru külvamiseks, okste korjamine, lehtede riisumine, müüride väljakaevamine.
Kaasa võtta: Reha, labidas, ilmale vastav riietus.
Talgujuht: Jüri Siirmäe telef.5165097
Ootame talgulisi omast külast kui ka teistest küladest, kõik on oodatud.
Päev lõpeb talgupäeva supiga.
Tegevused:
Kepikõnd(külamaja juurest jõeni ja tagasi,keppe saab kohapeal)
Palli viskamine (ujumiskoha juures)
Perearst Külli Paal vestleb tervisest
Lõpetame ühises teelauas külamajas
Tule koos sõbraga, perega, üksi või kollektiiviga ning naudi kevadist liikumist!
TULE JA LIIGU OMA SÜDAME HEAKS
Osalemine kõigile tasuta. Igaüks saab endale ka liikumispäeviku.
5. mail algusega kell 9:00 toimub Pajusis üle-Eestiline talgupäev mille raames toimub Pajusi Külamaja ümbruse korrastamine
Talgutööd: pinnase ettevalmistamine muru külvamiseks, okste korjamine, lehtede riisumine, müüride väljakaevamine.
Kaasa võtta: Reha, labidas, ilmale vastav riietus.
Talgujuht: Jüri Siirmäe telef.5165097
Ootame talgulisi omast külast kui ka teistest küladest, kõik on oodatud.
Päev lõpeb talgupäeva supiga.
VASTLAPÄEVA KOKKUVÕTE
Vastlapäev toimus teisipäeval, 21.veebruaril kella 10-15 Loopre külas Loopre -Lepiku talus. Vastlaliul olid Aidu Lasteaed-Algkooli õpilased ja Pisisaare Algkooli õpilased ja kohalikud Pajusi valla inimesed,oli tulnud ka vastlahuvilisi mujalt, olenemata tormisest tuisust oli tulnud kohale palju rahvast. Vastlapäev algas lõkke süütamisega. Lastele meeldis hobusaani sõit. Vastlapäevalistele pakuti kohaliku ettevõtte Pajusi Lihatööstuse pannkooke ja vastlasuppi, mille valmistasid Külaseltsi liikmed. Peo peakorraldajaks oli külasletsi juhatuse naisliikmed.
VASTLAPÄEV
21. veebruaril kell 10- 15:00 toimub Pajusi küla vastlapäev Loopres Loopre- Lepiku talus
Kavas:
Kavas:
- Saanisõit
- Köievedu
- Kelgusõit
- Vastlapäeva mängud
- Lõke
- Vastlasupp
- Pannkoogid moosiga
KÜLAMAJA TÄNUÕHTU KOKKUVÕTE
27 jaanuaril 2012 a. toimus Pajusi külamajas Pajusi külamaja tutvustus õhtu. Peo avas külaseltsi juhatuse esimees Jüri Siirmäe, tänades ehitajat OÜ Buenot, samas anti tänukiri külaseltsi juhatuse liikmele Lembit Paalile, kes organiseeris maja ehitustöid .Vallavanem ja projektide autor Reet Alev kinkis külamajale Draakoni aasta puhul Draakoni rahakassa. Maja perenaine tänas toiduvalmistajat Pajusi Lihatööstust ja külaseltsi liikmeid kes said tulla tutvumisõhtule.
PLANEERITUD 2012 . aasta ÜRITUSED
Vestlusring toimub 1 kord kuu kohta vähemalt
27. Jaanuar külaseltsi liikmete pidu
3-5. veebruar puudelõhkumise Talgud
11. märts lauamängude päev
Aprill Vestlusring tuntud inimesega
Aprill "Külvipäev"
5. mai "Teeme ära"
Mai "Külvi päev"
18-20. juuli "Heakorra päev"
21. juuli "Mõisa päev"
27. september "Rehepeksupäev"
5-7. oktoober "Tõnni Nädal"
Heakorra päev, rahvapilli Koolitus oktoober - detsember
25. november üldkoosolek ja arengukava
Detsember Külaseltsi jõulupidu.
27. Jaanuar külaseltsi liikmete pidu
3-5. veebruar puudelõhkumise Talgud
11. märts lauamängude päev
Aprill Vestlusring tuntud inimesega
Aprill "Külvipäev"
5. mai "Teeme ära"
Mai "Külvi päev"
18-20. juuli "Heakorra päev"
21. juuli "Mõisa päev"
27. september "Rehepeksupäev"
5-7. oktoober "Tõnni Nädal"
Heakorra päev, rahvapilli Koolitus oktoober - detsember
25. november üldkoosolek ja arengukava
Detsember Külaseltsi jõulupidu.
PAJUSI MÕISAPÄEV JA LAAT
16. juulil 2011.a toimub iga-aastane Pajusi Mõisapäev ja laat
Ajakava:
12:00 Pajusi Mõisapäeva avamine ja sõnavõtud
12:15-13:00 Põlva Lõõtspilliorkester
13:00-15:00 esinevad Pajusi Valla ja piirkonna taidlejad Ning Siimusti ja Esku kapellid
15:00-16:00 esinevad Sirje ja Väino Puura
16 :00-16: 30 mõisahärra, mõisaproua, mõisapreili Ning noorhärra valimised
16:30-17:30 teatrietendus "Päike südames" Seasaare Näitemängu Seltsilt
17:30-19:30 Esineb flamenco ja mustlastantsutrupp. Nalja viskab Küla Karla Hiiumaalt
19:30-24:00 õhtu ansambliga Meidon 4
Päeva juhib Mare Taar 10:00-17:00 Laat. Kauplejate registreerimine telefonil 510 0799 Üritust toetavad Pajusi Vallavalitsus, Pajusi Küla Selts, Kohaliku Omaalgatuse Programm
Ajakava:
12:00 Pajusi Mõisapäeva avamine ja sõnavõtud
12:15-13:00 Põlva Lõõtspilliorkester
13:00-15:00 esinevad Pajusi Valla ja piirkonna taidlejad Ning Siimusti ja Esku kapellid
15:00-16:00 esinevad Sirje ja Väino Puura
16 :00-16: 30 mõisahärra, mõisaproua, mõisapreili Ning noorhärra valimised
16:30-17:30 teatrietendus "Päike südames" Seasaare Näitemängu Seltsilt
17:30-19:30 Esineb flamenco ja mustlastantsutrupp. Nalja viskab Küla Karla Hiiumaalt
19:30-24:00 õhtu ansambliga Meidon 4
Päeva juhib Mare Taar 10:00-17:00 Laat. Kauplejate registreerimine telefonil 510 0799 Üritust toetavad Pajusi Vallavalitsus, Pajusi Küla Selts, Kohaliku Omaalgatuse Programm
JÕGEVAMAA KODUKANDI ÜHENDUSE JUHATUSE KOOSOLEKU KOKKUVÕTE
18. märts 2011 a. toimus Sadala kultuurimajas Jõgevamaa Kodukandi Ühenduse juhatuse koosolek, Kus valiti uus juhatus. Koosolekust võtsid osa Pajusi külaseltsi juhatuse liikmed Aili Soolepp, Mari Sutting ja Jüri Vester. Sadala kultuurimajas oli külaliseks Jõgevamaa Maavanem Viktor Svjatõšev Kes tänas tublisid tehtud töö eest. Pajusi külaseltsist valiti Aili Soolepp Jõgevamaa Kodukandi Ühenduse juhatuse liikmeks. Aili Soolepp oli eelmine juhatus ka juhatuse liige. Päev lõppes tantsu ja pirukatega. Tänud korraldajatele.
